Kõik tarantlid on mürgised. Mürgi otstarve on saagi, eelkõige putukate, liikumisvõimetuks halvamine. Mürgisuse poolest jagunevad tarantlid Uue Maailma- ja Vana Maailma liikideks.

Uue Maailma tarantlite mürk on võrreldav mesilas- ning herilasmürgiga. Vana Maailma tarantlite mürk on küll inimesele kangem, aga halvatuse või surmaga lõppenud hammustust ei ole dokumenteeritud. Maailmas on üle 43000 ämblikuliigi, kellest vähem kui 30 on inimestele ohtlikud – nende seas ei ole ühtegi tarantliliiki.

Tarantlipood müüb ainult Uue Maailma tarantleid!

• Saadetis jõuab Teieni postiteenuse vahendusel, mis võimaldab aastaringselt tarantli transpordiks ja hoiustamiseks sobiva temperatuuri. 
• Usaldame kullerite poolset hoolsat saadetise käsitsemist ning kiiret tarnet. Lisame alati ka õrna saadetist- ning transportimise ja hoiustamise asendit markeerivad kleebised.
• Turvaline pakend – tagab nii kulleri kui tarantli heaolu. Tarantlit eraldab välismaailmast, aastaajast olenevalt, 8 kuni 11 isolatsiooni- ja pehmenduskihti. Sedavõrd kinnist pakendamist võimaldab tarantlite ülimalt vähene ruumi- ning hapnikuvajadus. Pakendis on tarantlile õhku nädalateks. Tarantlite transport on korraldatud kooskõlas Loomakaitseseadus, 6. peatükk, §20, §21, §22, §23 sätestatud korras.
• Garanteerime tarantli/te elusalt kohalejõudmise Üldtingimused §3 lõige 6 sätestatud korras.

Järeletulemine on tihtipeale vaid kõrvalepõike küsimus, kuna asume Kesk-Eestis!

• Leppige kokku orienteeruv järeletulemise aeg.
• Kirjutage oma lemmik navigatsioonirakendusse Tarantlikasvandus OÜ
• Helistage kui olete meie poole teel, kinnitamaks täpsema kohalejõudmise aja.
• Esitage ettemakstud tellimuse number või sularaha. 

Ei. Agressiivset tarantlit ei ole olemas.

Meie oleme tarantlite jaoks potentsiaalselt eluohtlikud – järsud liigutused ja tugevad vibratsioonid on neile meeletult hirmuäratavad. Sotsiaalmeedias üritatakse tähelepanu püüda ärritatud ning väärkoheldud tarantlitega. Tarantlid on tegelikkuses väga kartlikud. Kuigi julgus üldiselt vanusega tõuseb, eelistab tarantel hammustamise asemel ikkagi pigem peitu pugeda.

Tarantli lugupidaval kohtlemisel ning käsitlemisel on hammustuse oht, ka tigedamateks tembeldatud liikidelt, peaaegu olematu.

Käsitsemiseks sobivad reeglina kõige paremini algajate tarantlid. Ilma eelisjärjestuseta on käsitsemise koorekihiks Brasiilia Must, Chaco Kuldpõlv ja Guyana Hõõgpöid.

Käsitsemist taluvad ka paljud muud Uue Maailma tarantlid. Meeles tuleb pidada, et igal tarantlil on individuaalne iseloom ja kõikuvad tujud. Levinud lemmikloomadest sarnanevad tarantlid kõige rohkem kassidele.

Käsitsemisel on oluline tarantlile märku anda, et tegemist ei ole söögiajaga – enamus hammustusi on põhjustatud tarantli võrgu tahtmatust puudutamisest, mille peale söögiootel tarantel instinktiivselt näpust haarab. Selleks sobib pehmete harjastega pintsel, millega õrnalt tarantli tagumisi jalgu või tagakeha puudutada. Kui tarantel ei paistnud pintsli puudutusest häiritud, võib pintsliga tarantli endale, tarantli elamisest välja, käe peale või sülle karjatada. Häiritud tarantel tasub selleks korraks rahule jätta.

Kuigi on vaieldav, kas tarantel ajapikku käsitsemisega harjub – ollakse üksmeelel, et käsitsemine ei mõju tarantlitele rikastavalt. Pigem avaneb oht tarantli vigastamiseks. Tarantli taguosa on nagu veepomm – mida rohkem ta söönud on, seda madalamast kukkumisest piisab, et ta katki läheb.

Tegemist on loodusliku leviala erinevusega, mis on juhtumisi kooskõlas ka tarantli mürgisuse ja enesekaitse mehhanismide eelistustega.

Uus Maailm, ehk Põhja-, Kesk- ja Lõuna Ameerika. On koduks tarantlitele, kelle mürk mõjub inimesele, sarnaselt mesilas- ja herilasmürgiga. Uue Maailma tarantleid kutsutakse ka algajate tarantliteks. Nimelt on neil taguosal, erinevat tüüpi ja -suurust, harpuunitaolisi, urtikeerivaid karvakesi. Uue Maailma tarantlid eelistavad häirituna, hammustamise asemel, eelmainitud karvakeste õhku paiskamist, milleks “sügavad” järsult oma taguosa. Need karvakesed põhjustavad nahaga kokkupuutel sügelust, nagu kokkupuude nõgesega.

Vana Maailm, ehk Euraasia, Aafrika ja Austraalia. On koduks tarantlitele, kelle mürk võib inimestes põhjustada tugevat lokaalset valu ja löövet, raskusi hingamisega, iiveldust, krampe, jne. Urtikeerivaid karvakesi Vana Maailma tarantlitel ei ole, seega on suurem tõenäosus häiritud tarantlilt hammustada saada. Vana Maailma tarantleid kutsutakse ka entusiastide tarantliteks, kuna tegemist on uskumatult kiirelt liikuvate tarantlitega ning ebaõnnest või hoolsusetusest tulenenud hammustusel on tunduvalt karmimad tagajärjed.

Siinkohal väärib mainimist, et Vana Maailma tarantlite käsitlsemisest on hea mõte hoiduda.

Samuti on oluline eristada, et Vana Maailma tarantlite seas on mürgisemaid ja vähem mürgiseid liike, kiiremaid ja vähem kiiremaid liike. Olles teinud piisava kodutöö ja/või omades Uue Maailma tarantli pidamise kogemust, võite võtta Vana Maailma tarantli isegi esimeseks tarantliks – kõik oleneb Teie enda olemusest, ettevalmistusest ja hoolsusest.

Tarantlipood, hetkel, Vana Maailma tarantleid ei müü.

Tarantlid kasvavad, pugedes perioodiliselt oma vanast kestast välja – seda nimetatakse kestumiseks.

Üldjuhul siplevad nad vanast kestast välja selili olles, harvem pooleldi külili olles ja väga harva nö püstijalu.

Kestumisel on ülioluline tarantlit mitte puudutada ega ehmatada. Tarantel on kestumise ajal väga habras. Kestumine võtab tavaliselt aega mõne tunni, harvem terve päeva. Tulemuseks on pehme, hele, läbipaistev tarantel, kes on endiselt õrn ning kelle käsitsemisest ning toitmisest võiks umbes nädalake hoiduda – see on piisav aeg tarantli uue kesta ja kihvade tahenemiseks.

Kestumise ajal ei tohiks tarantliga koos olla ühtegi elusputukat – elus putukad võivad hakata kestuvat tarantlit sööma.

Tarantlid on miniatuursed hüdraulilised masinad, vajades vedelikku ning sisemist rõhku, et oma jäsemeid liigutada. Surres kaob tarantli kehast ajapikku rõhk ning rõhu langedes kaarduvad jalad, üldjuhul 24h jooksul, keha alla.

Surnud tarantlil on jalad keha all nagu juukseklamber – seda asendit kutsutakse surnukägarduseks.

Algajaid tarantlipidajaid, arusaadavalt, ehmatab vaatepilt selili olevast tarantlist – 99% on siiski tegu kestuva tarantliga, kes on peatselt tagasi jalul.

Tarantel sööb igasugu, endast väiksemaid, putukaid ja ämblike. Sööb neid ka eelsurmatuna ja jupitatuna, eriti kui tarantel veel väike on ja sobivas suuruses elustoitu raskem leida.

Levinumad söödaputukad on kilgid, jahuussid(tenebrio molitor), superwormid(zophobas morio), dubia prussakad(blaptica dubia) ja punased jooksuprussakad(shelfordella lateralis). 

Tarantlile võib, aga ei ole soovitatav, pakkuda õuest või aknalaualt leitud putukaid. Kuigi tarantlit põllumajanduslikud putukamürgid reeglina ei murra – tasub õuest leitud putukatega toitmist siiski vältida.

Tarantleid tuleb alati toita piisavalt pikkade pinsettidega. Otse käest või näppude vahelt toitmine lõppeb varem või hiljem hammustusega ning Teie järgnev reaktsioon võib osutuda tarantlile ohtlikuks.

Tarantel sööb kasvõi mitu korda päevas – kuni tal toiduvarusid tagakehasse mahub.

Väiksemaid tarantleid toidetakse 1-2 korda nädalas. Suuremaid tarantleid kord paari nädala jooksul. 

Ei ole enneolematu, et tarantel ei söö mitu nädalat, mõni liik isegi mitu kuud. Tihtipeale järgneb paastumisele kesta vahetamine. Sellest ei tasu lasta ennast häirida. Kuni tarantli taguosa on suurem eesosast(kust jalad välja kasvavad) on tarantel piisavalt hästi söönud. Oluline on tarantlile tagada ligipääs veenõule, näiteks pudelikorgi või topsi näol. Tarantel uppuma ei ole võimeline – karvadega kaetud keha ei luba tal pindpinevust murda.

Tarantli elukoha suuruse kuldreegel on kaks-, kõige rohkem kolm, tarantli jalgade diagonaali, igas suunas. Inimesele ebaintuitiivselt, soovib tarantel väga vähe ruumi. Tarantli elu koosneb toidu ootamisest, seedimisest ja kestumisest – valgus ja dekoor on ainult Teie silmailuks, tarantel sellist luksust ei vaja. 

Paljud tarantlid mahuvad 20x20x20(cm) terraariumisse. Enamus mahuvad oma elupäevade lõpuni 30x30x30(cm) terraariumisse.

Väikeseid tarantleid peetakse enamjaolt, kuni terraariumisse ümberkolimiseni, hästisuletud plastkarbis, milles on õhuaugud, improviseeritud peidukoht, aluspanuks must muld või turvas ja veeanumaks pudelikork. Parajalt väikeses elamises on tarantlil turvalisem tunne ning lihtsam talle jäetud toitu leida.

Ei. Kommunaalseid tarantliliike on väga üksikuid ja väga kindlatel tingimustel.

Koospeetavad tarantlid söövad varem või hiljem üksteist ära kuni vaid üks järele jääb.

Tarantlipood ei müü, hetkel, ühtegi tarantliliiki, keda saaks liigikaaslastega koos pidada. Eri liiki tarantleid koos pidada ei ole võimalik.

Eri liiki tarantlite kõrvuti pidamine, igaüks eraldi terraariumites – hobi standard.

Enamus tarantlitele sobib toasoe(+19C kuni +23C) ning piisab veenõust, mida aeg-ajalt ülevoolavalt täidetud. Kui osa aluspanust on kuiv ja osa kergelt niiske, saab tarantel ise sobival poolel asjatada.

Lisasoojustuse lisamisel võiks soojus tulla terraariumiväliselt ja kindlasti pealt või küljelt, aga mitte alt. Liigsoojuse eest poeb tarantel pinnasesse peitu, seega alt soojendamine küpsetab tarantli ära.

Ei. Tarantel ei vaja üldse valgust, aga kui Teie silmailuks päeval terraariumis lamp põleb ei ole tarantel sellele vastu. Ärge laske loomapoodidel tarantlitele UV-lampe soovitada.